Mõistmisest kriitilise lugemiseni
Järgnevaid küsimusi hakka küsima alles siis, kui tunned, et oled teksti rahuldaval määral mõistnud
Kas autori argumendid on veenvad, kuidas võiks neid kritiseerida?
Filosoofiline kriitika erineb esteetilisest või emotsionaalsest kriitikast (a la tekst oli igav, laused olid keerulised). Kriitiliselt saab hinnata kas uurimisprobleemi - on see piisavalt oluline, kas on piisavalt täpselt ja avaralt sõnastatud; või argumente, millega väiteid kinnitatakse. Üks võimalus kriitikaks on näidata, et väide ei tulene püstitatud eeldustest (a la E1: kõik koerad on surelikud, E2: mina olen inimene J:mina olen surelik), aga nii lihtsaid vigu filosoofiakorüfeed ei tee. Kriitika tegemisel tuleb kasuks ka argumentatsioonivigade tundmine.
Kas autor lähtub (varjatud) eeldustest, mis vajaksid täiendavat analüüsi?
Enamasti tuleb Sul kriitilise pilguga hinnata eeldusi, millest väide järeldatakse - siinkohal on kasu jällegi tausta tundmisest, küllap on loengutel tutvustatud antud probleemi kohta käivaid teisi teooriaid, mis lähtuvad teistest eeldustest.
Kui palju on erinevaid argumente põhiväidete kaitseks, kas on mõttekordusi?
Pane tähele, kas autor toob oma väite kasuks uusi põhjendusi, või kasutab ühtsama argumenti, varieerides vaid näidetega.
Kas teksti teemakäsitlus oli piisavalt avar probleemi kohta järelduste tegemiseks?
Kui väidad, et ei olnud, siis tuleks näidata, milliste teema laienduste korral autori argumendid kaheldavaks muutuvad