Väga sageli on näha seminaridel pilti, kus tudengil on kaasas täiesti puutumata, äsja printerist välja tulnud tekst. Teksti efektiivseks mõistmiseks on vaja tekstiga midagi teha, midagi alla joonida, juurde märkida jne -vastasel korral on ka mitmekordne ülelugemine tühi töö ja vaimunärimine. Selle õpiobjekti eelnevaid lehekülgi lugenuna tead Sa nüüd, mida filosoofilisest tekstist otsida, järgnevalt pakun välja valiku abistavaid tehnikaid, kuidas tekstiga töötada. Leia enda jaoks sobivaim(ad), võid proovida iga tehnika juurde kuuluvat näidisülesannet ka mõne teise tekstiga, mis Sul parajasti käsil on.
Olulise allajoonimine Seda tehnikat kasutatakse kõige rohkem - aga mis on oluline? Kui joonid ühtviisi alla kõik laused, mis olulised tunduvad, ei pruugi tulemusest palju abi olla. Ideaalis võiksid erinevate värvidega või ääremärkusi kasutades tekstis eristada kõike seda, mida ülesannetes 1-7 harjutasid. Kui see on liiga raske, alusta esmalt probleemi, väidete ja argumentide allajoonimisest (vt ülesanded 1,2,3); kui see käpas, lisa järgmised elemendid jne.
Teksti liigendamine alateemadeks Kui autor pole teksti piisavalt liigendanud, aitab mõistmisele kaasa, kui lood enda jaoks kõrvale temaatilise struktuuri (vt. ÜLESANNE7). Mõnikord saad lugema hakates juba kasutada kellegi loodud struktuuri (nt EMÜ filosoofiakursuse puhul). Sel juhul proovi kogu tekst küsimusi kasutades ära liigendada, ära piirdu 1-2 küsimusele vastava lause välja otsimisega. ÜLESANNE9: kogu teksti liigendamine osadeks küsimuste abil
Mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine Kui mõttekäik on liiga keeruliselt sõnastatud, tuleb see enda jaoks lihtsamasse keelde "tõlkida" - kui see ei õnnestu, pole lugemisest kasu ning tuleks hoopis lõik arusaamatusena üles märkida. Et mõttetöö ei ununeks, märgi oma ümbersõnastus lõigu servale või eraldi lehele üles! ÜLESANNE10: ümbersõnastamine
Lühikokkuvõtte kirjutamine Kuni 30-lk pikkust artiklit on võimalik summeerida 1 A4 leheküljel. Selleks tuleb mõistagi eristada olulist ebaolulisest ning osata mõtteid lühidalt ümber sõnastada, st. copy-paste meetod ei sobi! Kui Sul on vaja loetud teksti kunagi hiljem kasutada (nt. EMÜ filosoofiakursusel eksamiesseed kirjutades), on kokkuvõte suurepäraseks õppematerjaliks. Võid kirjutada lihtsalt lühikonspekti (ÜLESANNE11: konspekti kirjutamine) või kategoriaalselt struktureeritud kokkuvõtte (ÜLESANNE12: struktureeritud kokkuvõte) - viimasest on rohkem kasu!
Jooniste ja mõisteskeemide tegemine Keerukat mõttekäiku on võimalik lihtsustada skeemide abil. Siin võid kasutada kõiki meetodeid, mida koolis kirjandiõpetuses õppisid. ÜLESANNE13: skeemi joonistamine
Hermeneutiline ring Mõistmisele on omane, et asetame omandatava info nö üldpilti, mis meil maailmast on, kuid samas kujundab uus info tasapisi meie maailmapilti ümber. Seda osa-terviku mõjutusseost nimetatakse hermeneutiliseks ringiks. Kui loed teksti mitu korda - mida Sa filosoofilise teksti puhul enamasti niikuinii teed, siis esimesel lugemisel ürita osadest kokku lugeda teksti tervikmõte. Teisel lugemisel aga võta see tervikmõte lugemise aluseks ning hinda, kui hästi teksti osad selle mõttega haakuvad.