Mis eesmärgil ma teksti loen? Põhiliseks vahetuks eesmärgiks on alati teksti mõistmine. Kuid enamasti on tekst Su õppeprotsessi osa, mitte eraldiseisev üksus, järelikult tasub mõelda, milliseid laiemaid eesmärke lugemine täidab? Filosoofias pole enamasti tähtis mitte üksnes autori mõtteid mõista, vaid võtta nende suhtes kriitiline hoiak, mõelda teksti abil ühe või teise olulise filosoofiaprobleemi üle ning kujundada probleemi kohta laiemalt oma seisukoht - kindlasti on see tekstide lugemise eesmärk EMÜ filosoofiakursusel. Samuti tasub lugema hakates silmas pidada, millised töövormid teksti lugemisele järgnevad ning nendeks teadlikult valmistuda. Nt EMÜ filosoofiakursusel järgneb lugemisele üldine arutlusseminar, kus tuleb kindlasti kaasa rääkida ning hiljem seostub tekstidega eksamiessee; mõnel teisel juhtumil tuleb teha teksti kohta ainuisikuline referaat või oponeering; kolmandal juhul kirjutad ise mitme teksti põhjal lühiuurimust. Töö vorm kirjutab enamasti ette vajaliku süvenemise astme.
Aja planeerimine Lugemise kiirus on individuaalne, kuid põhjaliku lugemise korral arvesta, et liigud edasi u 4-5 lk tunnis. Heida varakult tekstile esimene põgus pilk ning prognoosi selle põhjal, palju aega võiks kuluda. Kiirustatud lugemine on aja raiskamine ning korduvalt üle lugemise ja puudujääkide lappimise peale kulub kokkuvõttes veelgi rohkem aega.
Vajalike abivahendite hankimine Kui loed teksti mõne ainekursuse käigus, on Sinu jaoks sageli mõned abivahendid õppejõu poolt loodud. Nt EMÜ filosoofiakursusel kuuluvad iga seminariteksti juurde abistavad küsimused, mis aitavad teksti alateemadeks jaotada. Sellise abivahendi kasutamine aitab aega kokku hoida! Kui peaksid hakkama lugema mõnda pikemat klassikalist filosoofiaraamatut, siis sageli on inglise keeles nende koha olemas lugemisabistajad, nn Reader's Guide. Kindlasti on alliktekstide lugemisel vaja abivahendit uute terminite tähenduste mõistmiseks. Palju abi saab juba võõrsõnastikust, kuid kasuks tuleb ka asjalik filosoofiasõnastik. Soovitan valida nende kahe hulgast: Meos, I. Filosoofia sõnaraamat; Blackburn, S. Oxfordi filosoofialeksikon. NB! nõukogude perioodil välja antud sõnastikud on kirjutatud läbi leninismi prisma ega ole eriti abistavad, samuti ei saa lõpuni usaldada võrguallikaid, nt. Wikipedia. Termini tähenduse otsimine võib tunduda ajakuluna, kuid arusaamatud mõisted pärsivad mõistmisprotsessi ja aeglustavad edasist lugemist!
Tausta ja konteksti tundma õppimine Tausta ja konteksti sekka kuuluvad küsimused: milline filosoof autor on, milliseid seisukohti ta üldiselt pooldab (ning millised põhiseisukohad antud küsimuses veel olemas on), mis ajastul ta elas jne. Põhjalik tausta tundmine kiirendab teksti mõistmist, kuid võib vähendada põnevust - leia siin nauditav balanss! Minimaalne vajalik konteksti tundmaõppimine EMÜ filosoofiakursuse puhul on seminarile eelneva loengu kuulamine ja/või konspekti lugemine. Filosoofiline alliktekst on enamasti piisavalt keeruline, et ilma ühegi taustateadmiseta pole seda kerge mõista.