Struktureerivad küsimused filosoofiatekstide juurde
Descartes, Meditatsioonid esimesest filosoofiast (2. meditatsioon) 1.Millise teadmisega võiksime Descartes'i arvates rahulduda? Tema mõtiskluse taotlus ja meetod. 2. Milliste pööraste oletusteni viis Descartes’i taotlus kõiges kahelda? 3. Milles ei saanud Descartes, lähtudes absoluutse kahtlemise põhimõttest, ometi kahelda? Tema argumendid mõtlemise tõsikindluse kasuks. 4. Küsimus "mina" piiridest. Millised on Descartes'i argumendid selle kasuks, et minu kehalisus ei saa olla kindla teadmise allikaks? 5. Milline kindel teadmine aitab Descartes'il ennast (oma "mina) määratleda? Milline on tema "mina" definitsioon? 6. Miks Descartes välistab kujutluse kindla teadmise allikana? 7. Descartes'i argumendid selle kohta, et meelte abil on kindlat teadmist võimatu saada (vaha näide). 8. Tavalise, meeltest lähtuva keelekasutuse ekslikkus. Milline on otsustamise roll meelteandmete tõlgendamisel? 9. Millised on Descartes'i järeldused 2. meditatsioonist vaimse tunnetuse ja iseenda eksistentsi kohta?
James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon 1. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? 2. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? 3. Milles seisneb pragmatistide ja intellektualistide tüliküsimus tõe defineerimisel? Millise loengul õpitud tõeteooriaga James vaidlusse astub? 4. Sobivuse probleem "mittekopeerivate" ideede puhul (kella näide). 5. Milles seisneb Jamesi järgi intellektuaalse hoiaku epistemoloogiline inertsus. 6. Pragmatistlik küsimusasetus tõe kohta. 7. Pragmatistlik verifikatsiooni ja kehtestamise käsitus. 8. Tõeste uskumuste valdamise praktiline tähtsus, tõemõiste tuletamine sellest. Mõtle järele, kas nõustud punktides 6-7 väidetuga, see on üks teksti keskmeid. 9. Mis on "reaalid" e. "objektid". 10. Miks on mõttekas täielikust verifitseerimisest loobuda (2 põhjust)? 11. Tõesus puhtalt mentaalsete ideede vahel, ideaalse ja meelelise vahekord. 12. Sõna "sobima" erinev tõlgitsus intellektualistidel ja pragmatistidel 13. Milles seisneb pragmatismi pluralistlik tõekäsitus? 14. Ratsionalismi vastuargument. Kuidas James selle ümber lükkab, milliseid analoogiaid toob? 15. Tõesus kui abinõu. 16. Olulisim epistemoloogiline eristus pragmatisti ja ratsionalisti vahel. 17. Raskused ratsionalistlike tõedefinitsioonide puhul. "Sentimentalistlik eksitus" 18. Tõe vajalikkuse sõltuvus olukordadest, tõe asjakohasus. 19. Pragmatistliku seisukoha "ratsionaalsus" s.o. tervemõistuslikkus.
Leibniz, Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal 1.Substantsi ja monaadi mõisted (1-2) 2.Keha, mass, tajumus, liikumine, hing ja mõistus (3-4) 3.Inimese ja looma toimimise aluste erinevused (5-6) – selle käsituse veenvus? 4.Küllaldase aluse seadus ja metafüüsika põhiküsimus ning 2 küsimuse seos (7) 5.Leibnizi Jumalatõestus, selle veenvus (8-9) 6.Miks arvab Leibniz, et elame parimas võimalikus maailmas, kuidas on maailm korraldatud? (10-11) 7.Jumalast tulenevad järeldused monaadile, kooskõlalisuse põhimõte (12-13) 8.Mis teeb vaimu eriliseks võrreldes teiste asjadega (14-15) 9.Mis pakub suurimat naudingut ning miks (16-18)?