Mõistmise eeldused
Kas ma suudan teksti üldist mõttekäiku jälgida?
Üldine mõttekäik muutub jälgitavaks, kui loete teksti mõttega, otsides kõike seda, mida eelnevalt vaatlesime: väiteid, argumente, vastuväiteid. Sellistes kategooriates mõtlemine aitab tekstide sageli keerukas sõnakasutuses sisemist korda luua. Kui olete teksti rahulikult mõttega läbi lugenud ja mõttekäiku jälgida ei suuda, tuleks pöörduda taustaandmete poole
Kuidas tekst alamosadeks liigendub?
Tänapäeval jagatakse artiklid lugejasõbralikult alamosadeks, kuid vanemad tekstid on sageli selles osas segasemad. Jälgige, kuidas tekst liigendub, millal tuleb sisse uus mõte - tavaliselt esitatakse siis uus väide - kus algab ja lõppeb näide, kus algab ja lõppeb vastuväide ning sellega tegelemine, millal tehakse täpsustavaid kõrvalepõikeid. Jagage lugemise käigus tekst alateemadeks! ÜLESANNE7: teksti jagamine alateemadeks
Kuidas eristada olulist ebaolulisest?
Kogu tekst ei ole sama filosoofilise kaaluga. Mõttega lugedes hinnake alati lõigu või alateema lõpus, kas antud osa tekstist ütles midagi uut, sageli armastavad filosoofid teha mõttekordusi. Kõige olulisem osa tekstist on põhiväite põhjendamine, jahtige argumente!
Kas mõistete tähendused on minu jaoks selged?
Kui autor kasutab mõistet, mida Sa ei tunne, siis pole mõtet edasi lugeda. Veendu, kas autor selgitab mõiste tähendust ja kui ta seda ei tee, pöörduge vahepeal sõnastiku poole! ÜLESANNE8: mõistete definitsioonide otsimine tekstist
Erista väidet, argumenti ja näidet
Tavaelus kipuvad need segi minema, ole siin range! Näitel saab olla ainult siis argumendi kaal, kui autor põhjendab veenvalt, et antud näide on üldkehtiv.
Märgi üles arusaamatused, mis takistavad mõistmist
Enamasti loed filosoofilist teksti õppe-otstarbel ning Sul on võimalik kellegi käest nõu küsida. On loomulik, et midagi võib jääda pingutusele vaatamata arusaamatuks. Märgi probleem võimalikult täpselt üles ning küsi esimesel võimalusel, nt. seminaril, mis EMÜs teksti iseseisvale lugemisele järgneb.